Õhurõhu mõõtühikud
Õhurõhu mõõtühikuks on SI kohaselt 1 Pa, see tähendab ühikuks on võetud rõhk,
mille tekitab jõud 1 N olles rakendatud ühtlaselt pinnale 1 m2.
Kuna SI kehtestati suhteliselt hiljuti, siis on tänapäevani säilinud õhurõhu mõõteriistu, mis on valmistatud enne SI kehtestamist. Nende vanemate mõõteriistade skaalad on valmistatud kasutades rõhuühikuid, mis on olnud kasutusel varem.
mille tekitab jõud 1 N olles rakendatud ühtlaselt pinnale 1 m2.
Kuna SI kehtestati suhteliselt hiljuti, siis on tänapäevani säilinud õhurõhu mõõteriistu, mis on valmistatud enne SI kehtestamist. Nende vanemate mõõteriistade skaalad on valmistatud kasutades rõhuühikuid, mis on olnud kasutusel varem.
|
Vaatleme järgnevalt mõningaid neist.
Baromeetri võttis kasutusele Torricelli 1644 aastal. Tema poolt kasutusele võetud riist koosnes ühest otsast suletud klaastorust (80-90 cm pikk), mis täideti elavhõbedaga ja asetati avatud otsapidi anumasse, milles oli samuti elavhõbe (joonis 2). Anumas olevale elavhõbedale avaldab ühelt poolt rõhku atmosfäär p ja teiselt poolt klaastorus olev elavhõbedasammas h. Elavhõbe voolab kas torusse või selllest välja niikaua, kuni õhurõhk ja elavhõbeda samba rõhk võrdsustavad ja vedelikusamba poolt tekitatud rõhk on võrdeline samba kõrgusega. |
Joonis 2. p= Hg-samba kõrgus,
p= atmosfääri rõhk
|
Seega Torricelli baromeetris on rõhu mõõduks samba kõrgus. Siit tuleneb, et varematel aegadel võeti rõhuühikuks sageli rõhk, mida avaldab ühikulise kõrgusega elavhõbedasammas.
1 mm Hg – ühikuks on võetud rõhk, mida avaldab 1 mm kõrgune elavhõbeda sammas
0°C juures, laiusel ϕ=45°, merepinna kõrgusel.
Seda ühikut on nimetatud ka 1 torr (Torricelli auks). See ühik tuli kasutusele, kui võeti kasutusele meetermõõdustik.
Füüsikas oli samal ajal kasutusel teisi rõhuühikuid. Rõhku, mis oli mõõdetud mmHg-des
oli üsna tülikas ümber arvutada teistes ühikutes mõõdetud rõhuks. Kui meteoroloogias hakati üha rohkem rakendama teadmisi atmosfäärifüüsikast, leiti, et oleks mõistlikum kasutada teistsugust rõhuühikut.
1930 aastast hakatigi kasutama ühikut 1 millibaar (mbar).
Ühikuks on võetud rõhk, mil 1 m2 suurusele pinnale mõjub ühtlane rõhumisjõud 100 N. (Ajalooliselt, kasutuselevõtu ajal oli see defineeritud teisiti).
Varasemas kirjanduses ja sageli ka veel tänapäeval on kasutusel tähis mb.
Definitsioonist on näha, et
1 mm Hg – ühikuks on võetud rõhk, mida avaldab 1 mm kõrgune elavhõbeda sammas
0°C juures, laiusel ϕ=45°, merepinna kõrgusel.
Seda ühikut on nimetatud ka 1 torr (Torricelli auks). See ühik tuli kasutusele, kui võeti kasutusele meetermõõdustik.
Füüsikas oli samal ajal kasutusel teisi rõhuühikuid. Rõhku, mis oli mõõdetud mmHg-des
oli üsna tülikas ümber arvutada teistes ühikutes mõõdetud rõhuks. Kui meteoroloogias hakati üha rohkem rakendama teadmisi atmosfäärifüüsikast, leiti, et oleks mõistlikum kasutada teistsugust rõhuühikut.
1930 aastast hakatigi kasutama ühikut 1 millibaar (mbar).
Ühikuks on võetud rõhk, mil 1 m2 suurusele pinnale mõjub ühtlane rõhumisjõud 100 N. (Ajalooliselt, kasutuselevõtu ajal oli see defineeritud teisiti).
Varasemas kirjanduses ja sageli ka veel tänapäeval on kasutusel tähis mb.
Definitsioonist on näha, et
Alates 1.jaanuarist 1980 võeti õhurõhu määramisel kasutusele SI.
Reaalsed õhurõhu mõõtarvud maapinna lähedastes õhukihtides on suurusjärgus
Et vältida väga suuri mõõtarve, otsustati kasutusele võtta kordne ühik hektopaskal hPa.
