Õhurõhu taandamine merepinnale
Tõustes atmosfääris kõrgemale õhurõhk väheneb ja vastupidi – laskudes madalamale
õhurõhk kasvab. Õhurõhk on üks suurustest, mille abil iseloomustatakse atmosfääri üldist olukorda.
Atmosfääri olekust ülevaate saamiseks mõõdetakse õhurõhku paljudes meteoroloogiajaamades samaaegselt. Kuna meteoroloogiajaamadest praktiliselt igaüks asub erineval kõrgusel, siis mõõdetud suurused ei ole omavahel võrreldavad. Et õhurõhud
oleksid omavahel võrreldavad, peaksid mõõtmised toimuma kõikides jaamades ühesugusel kõrgusel. See pole aga praktiliselt võimalik.
Probleem on lahendatud järgmiselt: igas meteoroloogiajaamas arvutatakse tegelikult mõõdetud õhurõhu järgi, milline oleks selles jaamas rõhk merepinna kõrgusel. Seda protseduuri nimetatakse õhurõhu taandamiseks merepinnale.
Tuleb meeles pidada, et kõikidel ilmakaartidel (joonis 5), millel on näidatud õhurõhu jaotus mingil territooriumil või on joonestatud samarõhujooned ehk isobaarid, on aluseks võetud merepinnale taandatud õhurõhk.
õhurõhk kasvab. Õhurõhk on üks suurustest, mille abil iseloomustatakse atmosfääri üldist olukorda.
Atmosfääri olekust ülevaate saamiseks mõõdetakse õhurõhku paljudes meteoroloogiajaamades samaaegselt. Kuna meteoroloogiajaamadest praktiliselt igaüks asub erineval kõrgusel, siis mõõdetud suurused ei ole omavahel võrreldavad. Et õhurõhud
oleksid omavahel võrreldavad, peaksid mõõtmised toimuma kõikides jaamades ühesugusel kõrgusel. See pole aga praktiliselt võimalik.
Probleem on lahendatud järgmiselt: igas meteoroloogiajaamas arvutatakse tegelikult mõõdetud õhurõhu järgi, milline oleks selles jaamas rõhk merepinna kõrgusel. Seda protseduuri nimetatakse õhurõhu taandamiseks merepinnale.
Tuleb meeles pidada, et kõikidel ilmakaartidel (joonis 5), millel on näidatud õhurõhu jaotus mingil territooriumil või on joonestatud samarõhujooned ehk isobaarid, on aluseks võetud merepinnale taandatud õhurõhk.
Selleks, et arvutada õhurõhku merepinna kõrgusel, on vaja teada seaduspärasust, mille järgi muutub õhurõhk sõltuvalt kõrgusest. See seaduspärasus oleneb mõnevõrra atmosfääri olukorrast. Eelöeldust lähtudes peaks igas olukorras olema kasutusel sellele olukorrale vastav seaduspärasus. Täpsem uurimine on näidanud, et need seaduspärasused ei erine üksteisest suures ulatuses. On leitud, et küllalt suure täpsuse annab arvutus, kui eeldada, et õhu temperatuur muutub kõrgusega lineaarselt. Sellist atmosfääri, kus õhu temperatuur muutub kõrgusega lineaarselt, nimetatakse polütroopseks.
Alates 1.jaanuarist 1980 taandatakse kõigis meteojaamades, mis ei asu kõrgemal kui 1000 m
merepinnast, õhurõhk merepinnale polütroopse atmosfääri baromeetrilise valemi abil. Baromeetrilise valemi ja juhendi tema kasutamiseks võib leida kirjandusest [2].
Tavaliselt on meteojaamades arvutatud baromeetrilise valemi abil rõhu parandite tabelid, mille järgi saadaksegi õhurõhk merepinnal.
Kui õhurõhu taandamisel merepinnale pole nõutav suur täpsus, võib kasutada ka mõnevõrra
lihtsustatud arvutusmeetodit, nimelt baromeetrilist astet.