Mõõteriistad
1. Elavhõbeda baromeeter.
Meteoroloogiajaamades kasutatakse õhurõhu mõõteriistana peamiselt elavhõbeda baromeetrit. (Vt. eelmises peatükis Torricelli baromeetri kirjeldust).
Elavhõbedabaromeeter on töökindel ja täpne statsionaarsetes töötingimustes. Kui aga baromeetrit tuleb teisaldada, siis teisaldatava mõõteriistana on elavhõbedabaromeetrit kasutada üpris tülikas.
Kui on vaja teavet elavhõbeda-baromeetrite ja nende kasutamise kohta, siis
soovitame Tartu Ülikooli väljaannet "Meteoroloogia üldpraktikumi tööjuhendid“.
Koostanud O.Avaste ja H.Mürk, Tartu 1987.
Meteoroloogiajaamades kasutatakse õhurõhu mõõteriistana peamiselt elavhõbeda baromeetrit. (Vt. eelmises peatükis Torricelli baromeetri kirjeldust).
Elavhõbedabaromeeter on töökindel ja täpne statsionaarsetes töötingimustes. Kui aga baromeetrit tuleb teisaldada, siis teisaldatava mõõteriistana on elavhõbedabaromeetrit kasutada üpris tülikas.
Kui on vaja teavet elavhõbeda-baromeetrite ja nende kasutamise kohta, siis
soovitame Tartu Ülikooli väljaannet "Meteoroloogia üldpraktikumi tööjuhendid“.
Koostanud O.Avaste ja H.Mürk, Tartu 1987.
|
2. Aneroidbaromeeter ehk aneroid.
Märgatavamalt lihtsam on välitingimustes kasutada ilma vedelikuta baromeetrit ehk aneroidbaromeetrit. Kujutatud joonisel 3. Aneroid on ehituselt ja kasutuselt lihtsam kui elavhõbedabaromeeter, kuid täpsus on märgatavalt väiksem. Järgnevas vaatlemegi õhurõhu mõõtmist aneroidbaromeetriga ehk aneroidiga. |
Joonis 3.
|
Õhurõhu tundlikuks elemendiks on aneroidi membraankarbike a (või ka barokarbike), mis on koostatud kahest ringikujulisest lainelisest ja elastsest membraanist vt. joonis 4.
|
Membraanid on omavahel ühendatud õhukindlalt. Karbikese kokkusurumist välise õhurõhu mõjul väldib lehtvedru b, mis on ühendatud ülemise membraani keskosas oleva kinnitustsentriga.
Kui selline karbike asetada kinnitustsentri abil kindlale alusele, siis õhurõhu muutumisel ülemine kinnitustsenter kas tõuseb või laskub. Kui õhurõhk suureneb, siis surutakse karbikest koomale, kui õhurõhk väheneb, siis karbikeses oleva õhu survel karbike paisub. |
Joonis 4.
|
Üldiselt piirdub karbikaane nihkumine vaid mõne kümnendiku millimeetriga,
seetõttu suurendatakse seda kangide süsteemi c, võlli ja osutinõela d abil mitusada korda.
Vaatleme aneroidi tööd ka lihtsa animatsiooni [5] abil.
Tavaliselt pannakse suurema deformatsiooni saamiseks mitu karbikest ülestikku (ülemine karbike kinnitatakse alumise karbikese kinnitustsentrile). Sellist mitmest karbikesest
koosnevat seadeldist nimetatakse baroblokiks. Kui baroblokk on kindlal alusel, siis kogu
bloki ülemine kinnitustsenter õhurõhu kasvades langeb ja õhurõhu vähenedes vastvalt tõuseb. Ülemise kinnitustsentri nihkumine kantakse kangide süsteemi abil edasi baromeetri osutile, mis liigub skaala ees.
Ülekandemehhanisme on erinevaid (sõltuvalt tüübist), kuid üldine töötamispõhimõte on kõigil aneroidbaromeetritel sama.
Kuna õhurõhu muutused nendes tekitavad metalli deformatsiooni, siis mõnikord nimetatakse neid baromeetreid ka metallbaromeetriteks.
